Vennaskond - ... nad läksid öös

“Грааду с его стальным зонтом не снискать здесь любви, но и Тереш, который в глазах обычного северянина выглядит, говорит и курит, как граадец, недалеко уедет на байках о Земске-батюшке, столетней оккупации и югограадской резне. Да… и даже о Франтишеке Храбром. Конечно, он хотел быть таким, как Франтишек Храбрый. Хочет и теперь. Всякий гойко хочет быть таким, как Франтишек. Захватить позиции, восстать, снова поднять стяги времен Зигизмунта Великого. Удаль, жажда жизни — словно бубенцы летящей тройки! Где же они теперь?“ t. Arvi Siig m. Allan Vainola Nad läksid öös, kui Maailm oli pime. Ees lõõmas rinne, kõikjal hiilis surm. Neilt võeti armastatud tüdrukute hurm, sai neile hauaks kaevik, laas või nurm, kuid ellujäänud läksid elu nimel. Nad murdsid öö, mis inimkonda muljus. Aeg mälestab neid langetatud päi. Jäi nendest meile päranduseks uljus ja elurõõm kui sööstva troika kuljus ja vabadus ja õiglus meile jäid Kuid sina praegu aralt kõnnid mööda, kui kuskilt baarist tuigub räme laul või välgatab kasteedi ülbe raud Tea: kuigi inimest seal maha just ei lööda kas seal ei mõrva keegi meie au? Sa lähed mööda, siis kui tsehhis meister pool võõrast palgast oma tasku lõi. Sa lähed mööda, mõeldes: mis mul teist